Estonia, Austria · 4 Days · 32 Moments · July 2018

Ave ja Sanna Viinis


16 July 2018

Oh jah... airPeldik suutis lennuga hilineda ja ma olin ikka juba väga ärevil, kas ma 1:05 bussile jõuan (viimane buss Tartusse, pilet oli mul olemas). Lennukis oodates poetasin juba paar pisarat ja leppisin teadmisega, et veedan öö Tallinnas. Muidu pidi lennuk maanduma 00:05, aga maandus hoopis 1:10. Panin kohe lennukist jooksuga väljapääsu poole ajama, et ÄKKI buss veel on olemas või ootab (nagu onuke Naschmarkti turul, kui oliive tahtsime)...endal hinges ja südames null lootust. Ja siis! Buss tuleb samal hetkel ette, kui ma jala lennujaamast välja saan! What!? Sanna Mustneegri lucky charm jätkub. Aitäh! 🙏🙏🙏

15 July 2018

Koju!
Lennujaamas saime lõpuks apfelstrudelit ka!
Kui lennujaama jõudsime, siis oli esmalt päris keeruline aru saada, et kuhu poole nüüd siis minema peame. Pärast mõnda aega ringi tiirutamist otsustasime infost abi küsida. Õige suund selge, hakkasime turvakontrolli poole minema. Järsku kostis meie kõrvalt üks mehine hõige ja avastasime, et Ave kohvri lukk jäi ühe õnnetu mööduja tossu külge täiesti lootusetult kinni. Veidi pusimist, pealtvaatajad naerust kõveras ning toss sai õnneks tervena kohvri haardest vabaks.
Viimane vein enne hotelli ja taksole suundumist. Hakkame Viiniga hüvasti jätma😢
Magustoidu ehk jäätise sõime juba tuttavas Weinwurmis. Nämm!
Lõunasöögi tegime itaalia restoranis. Rääkisin Sannale augu pähe ja ta soostus esimest korda karpe proovima. Mõlemad jäime üliiirahule, ma vist ei ole nii head mereanni risottot isegi Itaalias saanud. Samuti oli majavein ülimaitsev ja üldse kogu koht oli nii mõnus, et võtsin visiitkaardi, sest koht on meeles pidamist väärt.
Vein Doonau kaldal Klyo baaris. Nii ilus vaade ja hea vein! Sain miskit special punast veini, Big John. Sannal vana hea Aperol 🥂
Hommikul tegime check outi ära, jätsime kohvrid hoiule ja tellisime takso kella poole kuueks. Nüüd oli vaja aga vaba aega sisustada ja võtsime sihiks Hundertwasser hause, asus meist natukene eemal ja uues suunas. Trippisime mööda kõrvaltänavaid ja kohale me saime. No tore maja! 😃

14 July 2018

Eilne õhtu lõppes Sparist ostetud veini juues, baarides käies ja ma nägin Louboutini kingi! Marko, vihje! 👠
Õhtusöögi asemel otsustasime võtta poest pudeli veini ja turult oliive. Siis aga meenus, et laupäev ja kõik ju kella 18st kinni. Kiire guugeldamine kinnitas, et ka meie Naschmarkt on kinni ja plaan oliive saada on pekkis. Aga Sanna on meil järjekindel tüdruk ja ütles, et läheme vaatame ikka, ÄKKI mingi onu hoiab kuskil putkat niisama meie jaoks lahti ja saame oliive ja juustu. Pessimist Ave muidugi ei uskunud seda, aga what the hell - vaatame siis. Kell oli ligi pool 8 ja turg oleks pidanud tükkaega tagasi kinni olema. Oligi, va toidukohad. Kuid siiski-siiski, Sanna nina ei vedanud alt ja „vana hea“ turumees oli täiesti kohal, oli küll juba kinni pakkinud end, aga andis meile veel lahkelt oliive, juustu ja saia ka kauba peale, sest homme ta seda nagunii müüa ei saa. Milline vedamine! Katsime hotelli väliterrassil endale laua ja nautisime täiega õhtut. Superluks!
Järsku maandus ooperiteatri ees...helikopter. Kohal olid ka politseiautod, kopteriga maandus arstibrigaad. Väga kiiresti nad igatahes ka uuesti tõusid õhku ja jäigi arusaamatuks mis siis toimus 😁 rahvamass muidugi pildistas ja filmis nagu hullukari, mina nende hulgas😬
Õhtune linnatuur - jäätis ja veel vaatamisväärsusi, osa juba nähtud 😁
Šnitsel söödud! Õige šnitsli sõi Sanna, kuna tema oma nimi oli Viini šnitsel, mul lihtsalt šnitsel. Vahe selles, et minu oma oli sealihast, originaali tehakse loomalihast. Söögikoha nimi oli Soprano, praad maksis 10€, Sannal 15€. Veis on hinnas! 😁
Uus päev algas kerge pohmelliga. Sõime hommikust ja panime linna peale ajama. Sihiks jälle leida üles Viini ratsakool. Tee peale jäi aga ka muid vaatamisväärsusi ning käisime toidupoes kommi ostmas. Ratsakooli kõrval oli ka Starbucks, mida me kumbki enne külastanud ei olnud, seega pidime ära proovima! Topsidele said meil nimedeks Aber ja Sama. Nunnu. Ja siis vaatasime kaardilt, et kuulus Sacheri hotell oma veel kuulsama koogiga on ka väga ligidal, seega pidime ju selle ära proovima. Lõik kuulsat torti maksis 7,10€, minu jaoks suurem asi elamus ei olnud, aga noh, tehtud!

13 July 2018

Sannal tekkis soov kuskil elava muusikaga kohas käia. Lõime siis selle soovi guuglisse ja pakkus meile ühte jazzbaari. Kohale jõudes saime aga teada, et seal oli lihtsalt kontsert olnud ja see oli just lõppenud. Ega siis midagi - kell palju, väsinud ka ja hakkasime koduteed otsima. Kuniks kuskil vahetänavas märkasin aknast rahvamassi, ühtegi piiksu sealt tänavale aga ei kostunud, huvi oli aga suur ja tõmbasin ukse lahti. Buum! Piduuu! Kokteilid, veinid, rahvamass! Sattusime jutustama kõigepealt kohalike austerlastega, kes varsti edasi ööklubisse suundusid. Siis aga istusid meile ligi mingid kahtlase välimusega tüübid - üks tundus kurjem kui teine 😁 kuniks nad rääkima hakkasid ja olid väga sõbralikud, kõige kurjema olemisega tüüp näitas lõpuks veel telefonist oma koera pilte, kelleks oli... taskukoer spits 🤣 igatahes oli nendega tore suhelda pooleldi saksa, pooleldi inglise keeles. Hotelli jõudsime kell 2 öösel, velotaksoga!
Järgmiseks käisime läbi hunniku erinevaid baare, kus jõime veini, sõime jäätist, pizzalaadset ollust ja lõpetuseks kuskil kohvi ja arvasime, et selleks õhtuks aitab küll ja läheme koju, aga....
Alustasime õhtut sellega, et liikusime uues suunas ja leidsime vist alles nüüd peamised vaatamisväärsused - raekorda, Burggarten... ja siis leidsime end järsku Viini filmifestivalilt. Meeletult rahvast, sööke ja jooke. Jõime vaarikamargariitasid ja tuju hakkas tulema. Edasi liikusime kesklinna poole.
Tegime vahepalana turul ühes itaalia toidukohas väikese koogi ja kohvi.
Sattusime Steffeli nimelisse kaubamajja, kus korruste viisi erinevaid brändiriideid, põhimõtteliselt nagu meie Kaubamaja, aga suurem. Juhuslikult nägime, et selle poe viimasel ehk 7ndal korrusel on sky restoran. Kiire pilk tripadvisorisse ütles, et tegemist on kalli kohaga, aga vaade on seda väärt. Mõeldud, tehtud - tahame ka! Kuna lõunasöögi aeg oli ka juba käes ja kõht hele, siis mõtlesime, et sööme ka seal lisaks dringile. Menüü oli täiesti okei hindadega - pearoad 13-40€, pokaal veini 5-6€. Võtsime mõlemad burgerid ja ei pettunud kumbki - ülimaitsev! Lisaks suurepärane vaade ja teenindus, üks härra tuli lausa pildile 😁 burks maksis 13,90€ ja kõht sai väga täis! Hiljem tänavalt võtsin järamiseks topsi puuviljadega.
Läksime üle Doonau ja leidsime „ranna“ ja rannabaari, kus tegime mõned klaasikesed veini. Ülimõnus!
Linnatuur
Meie hotell asub kohe Viini kuulsaima ja suurima, Naschmarkti turu kõrval. Läksime hommikul esimese asjana seda vaatama ja ei pidanud pettuma - meeletu valik puuvilju, juustusid, oliive, magusat, saia ja... feik Michael Korsi! 😂 õhtul läheme kindlasti tagasi ja ostame mõnusaid suupisteid. Turul asub ka palju toidukohti ning kogu kontseptsioon hästi äge ja puhas! Ei ole võrreldav näiteks Catania turuga Sitsiilias, puhtuse ja hindade mõttes. Viini turg on ikka üsna kallis...
Hommikusöök oli lihtne, aga kõik vajalik olemas, kohv maitsev ja nii magusaid aprikoose pole ma veel iial saanud, kui siin. Supermaitsvad ja magusad, nagu mesi.
Tere hommikust, Viin! Voodi oli supermugav, aga sellele vaatamata ei oska ma enam magada ja kohaliku aja järgi olin juba 6:30 üleval. Unelesin poole kaheksani ja siis hakkasin toimetama, õnneks ärkas pool 9 ka Sanna ja saime koos hakata edasi sättima. Hotell oli öösel megavaikne, tänavamüra ega kõrvaltoad ei seganud absoluutselt. Guten Morgen!

12 July 2018

Metroo viis meid Karlplatzi peatusesse, kust oli kaks sammu meie Beethoveni-nimelisse hotelli. Ühekordne metroopilet maksab 2,4€. Hotelli retseptsioonis oli ees seltskond vist Mehhikost ja neil oli broneeringuga miski jama ja ootasime vähemalt pool tundi kui mitte rohkem, et enda tuba kätte saada. Meil läks aga max 5 minutit, et toakaardid ja vajalik info saada - tuba nr 208, hommikusöök 6:30-10:30. Tuba väga puhas ja meeldiv, linad pehmed, kohv toas ja hommikumantlid ja sussid!!!
Maandudes hakkasime otsima variante kesklinna ja hotelli saamiseks. Enne seda võtsime kiirelt Sparist mõned snäkid ja transpordi valikuks osutus Air City Train ehk CAT. Pilet maksis 12€ ja lõpp-peatusest tuli veel võtta metroorong.
Kohustuslikud tiivapildid ja kohustuslik lennukivein
Kuramuse airBaltic kaalus ja mõõtis kõik kohvrid üle! Esimest korda selline kogemus, aga õnneks mahtusime igati mõõtudesse ja saime oma tagumikud ilma lisatasudeta 19ndasse ritta maha.
Õhtusöögi tegime lennujaamas, Sanna sõi kanapastat, mina kanawokki. Lennujaamasöögi kohta üllatavalt maitsev! Kõht sai täis ja ootame lendu, boardinguni on pool tundi.
Esimene selfi!
Ma sõidan bussiga üle väga mitme aasta. Kohe nii mitme, et ei suudagi meenutada millal viimati... Okei, Türgis sai lennujaamast Kemerisse kolistatud, aga Eesti osas jään vastuse võlgu. Kümmekond aastat tagasi oli see mulle aga niivõrd tavaline, sest liikusin pidevalt bussiga marsruudil Tartu-Viljandi-Tartu. Igatahes on täna jälle see päev, mil ma bussiga sõidan ja elus esimest korda selle uhke Lux Expressiga. Ilus, kena, tore, aga paraku olin piisavalt koi ja ei ostnud endale lounge piletit ja nüüd piinlen siin istuda poole kannikaga oma koha peal, sest naabriks väga korpulentne vene daam. Iseenesest tore tädike, aga mul on veidikene ebamugav. See sõit Tartust Tallinna lennujaama on ju pikem kui lend Tallinnast Viini! 😁